// COVID-19 //

Seljata õiguslikud väljakutsed koos meiega /Igapäevaselt uuenev info/

Advokaadibüroo Derling Primus advokaadid esitavad sellel leheküljel ettevõtjatele suunatud teavet ja näpunäiteid seoses koroonaviiruse COVID-19 puhangu ning Eestis välja kuulutatud eriolukorraga. Palume lugejatel arvestada, et kõik elulised olukorrad, lepingud ja vaidlused erinevad ning järgnevat ei tohi käsitleda advokaadinõuandena. Kuigi me täiendame ja täpsustame siin leheküljel avaldatud teavet regulaarselt, toimuvad muutused väga kiiresti ja me ei saa võtta vastutust kogu teabe ajakohasuse ja täielikkuse eest. Kui teil on täiendavaid küsimusi, võtke palun ühendust iga jaotuse juures toodud kontaktisikutega või meie üldaadressil estonia@derling.ee.

EESTI-LÄTI-LEEDU ÜLEVAADE: Leevendamaks koroonaviirusest tingitud majandusmõjusid on Balti riigid vastu võtnud mitmeid majandust toetavaid meetmeid. Advokaadid Eestist, Lätist ja Leedust panid ühistööna kokku võrdleva ülevaate meetmetest, mis on kättesaadav SIIN.

Vaata ülevaadet meie vastustest meedia küsimustele SIIT.


  1. Töösuhted – UUENDATUD 25.03.2020
  2. Lepingulised suhted
  3. Ühingujuhtumine
  4. Andmekaitse ja privaatsus – UUENDATUD 19.03.2020
  5. Maksud – UUENDATUD 31.03.2020
  6. Suhted ametkondadega – UUENDATUD 26.03.2020
  7. Riigihanked – UUENDATUD 25.03.2020
  8. Euroopa Liidu struktuuritoetused – LISATUD 25.03.2020

1. Töösuhted 

  • Millised on tööandja kohustused tööohutuse tagamisel?
  • Kas tööandjal on kohustus töötajatele võimaldada kaugtööd?
  • Kas töötajaid võib saata sundpuhkusele?
  • Kas võib ühepoolselt töötajate palka (või töökoormust ja koos sellega palka) vähendada?
  • Kas pandeemia ja eriolukorra tõttu võib töötajaid koondada?

Kohustus tagada tööohutus: Tööandjal on kohustus tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Muu hulgas ei tohi töökeskkonna bioloogilised tegurid ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Bioloogiliseks ohuteguriks on muuhulgas viirused ja seega ka viirus COVID-19. Tagamaks nõuetele vastavad töötingimused, tuleks võimalusel leppida kokku kaugtöö tegemises (vt lisaks töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 3 lg 2, § 8 lg 1; töölepingu seadus § 28 lg 2 p 6).

Kaugtöö: Tulenevalt eriolukorra meetmetest tuleb töö võimalusel ümber korraldada ja võimaldada kaugtöö tegemist. Kui tulenevalt töö iseloomust ei ole võimalik kaugtöö tegemises kokku leppida, tuleb silmas pidada, et avalikus kohas (sh avatuks jäävates poodides) tohib liikuda kas üksi või kahekesi ning teistest inimestest tuleb hoida vähemalt 2-meetrit vahet. See piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning inimestele, kes täidavad avalikke ülesandeid.

Kui pooled ei jõua kaugtöö osas kokkuleppele, kohustub töötaja tööd tegema tavapärastel tingimustel või saavutavad pooled teise kokkuleppe.

Nõupidamised ja kohtumised: Näost-näkku kohtumisi ja nõupidamisi korraldada ei ole soovitatav. Tuleks eelistada kohtumiste ja nõupidamiste korraldamist IT-lahenduste vahendusel, näiteks Microsoft Teams või BigBlueButton keskkonnas.

Sundpuhkus: Töötajal ja tööandjal on võimalik kokku leppida tasustamata puhkuses, kuid töötajal puudub igasugune kohustus sellega nõustuda. Samuti võib töötaja kasutada praegusel ajal oma põhipuhkust. Kui töötaja ja tööandja ei saavuta kokkulepet tasustamata puhkuse võtmise osas, kohustub tööandja maksma töötajale keskmist töötasu. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole lubatud seada sundpuhkuseid (vt lisaks töölepingu seadus § 35).

Haigusleht: Töövõimetuslehe väljastamise eelduseks on reaalne oht teisi nakatada või ise haigestuda. Seni, kuni Eestis pole välja kuulutatud karantiini, ei väljastata haiguslehti, mille väljastamise põhjuseks on COVID-19 viiruse levik või karantiin. Haiguslehti ei väljastata ka töötajatele, kes on saabunud reisilt, kui neil ei ole põhjust kahtlustada haigestumist. Haiguslehti väljastatakse vaid kontaktsetele ja reaalselt haigetele, mistõttu ei ole reeglina olukorda lahendavaks võimaluseks haiguslehe võtmine. Siiski kui haigusleht väljastatakse, pakub riik hüvitist 70% ulatuses juba esimesest haiguspäevast perioodil märts kuni mai (vt lisaks ravikindlustuse seadus § 51 lg 1).

Töötasu ja töökoormuse ajutine alandamine: Eesti õiguses on ette nähtud võimalus alandada töötaja töötasu ja töökoormust, kuid alandatud töötasu ei tohi olla vähem kui 584 eurot. Tööandjal on õigus töötasu ja töökoormust kuni kolmeks kuuks vähendada, kui:

  1. tööandja ei saa ettenägematute ja temast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd; ning
  2. tekkinud olukord on tööandjale majanduslikult koormav.

Töötasu vähendamisest peab teatama ette vähemalt 14 päeva. Ettenägematuteks ja tööandjast mitteolenevateks asjaoludeks võib olenevalt konkreetsest juhtumist olla näiteks keeld korraldada ja viia läbi meelelahutusüritusi (vt lisaks töölepingu seadus § 37).

Koondamine: Tööandja võib töölepingu üles öelda, kui töösuhte jätkamine muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. Kehtestatud eriolukorras võib mitmetel tööandjatel olla õigus koondada töötajaid. Kui tööandja hinnangul on just see parim lahendus majanduslike raskuste ületamiseks, tuleks alustada koondamise planeerimisega aegsasti (vt lisaks töölepingu seadus § 89).

Täiendavat teavet eriolukorra mõjust töösuhetele leiab Vabariigi Valitsuse kodulehelt.

Hüvitise taotlemine: Töötukassast on võimalik taotleda töötasu hüvitist, kui tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Hüvitist saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori tööandjad, sõltumata ettevõtte suurusest.
Hüvitist makstakse, kui tööandja on olukorras, mis vastab vähemalt kahele tingimusele kolmest:
1) tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
2) tööandjal ei ole vähemalt 30% töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda;
3) tööandja on vähemalt 30% töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% või alampalgani.

Hüvitise avaldusi saab e-töötukassas esitada aprillis, täpse kuupäeva ning avaldusel nõutavate andmete kohta veel teavet antud ei ole. Vaata täpsemalt Töötukassa kodulehelt.

Derling Primuse kontakt: Toomas Taube ja Andres Siigur   

2. Lepingulised suhted 

  • Kas eriolukord lubab likviidsusprobleemide vältimiseks ostuhinna tasumiseintressimaksete või muude rahaliste kohustuste täitmisega viivitada?  
  • Kuidas tõendada vääramatu jõu olemasolu? 
  • Kas eriolukord annab aluse ühepoolselt lepingut muuta? 

Mis on ja mis ei ole vääramatu jõud? Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mis mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt ei olnud ettenähtav. Tuleb arvestada, et lepingupooled võivad leppida kokku seadusest erineva sisuga vääramatu jõu tingimustes. Eesti õigus võimaldab epideemia liigitamist vääramatu jõu alla, kuid asjaolu, kas viiruse COVID-19 pandeemia liigitub vääramatu jõu alla, sõltub lepingus määratletud vääramatu jõu mõistest (vt lisaks võlaõigusseadus § 103 lg 2) 

Vääramatu jõu toime: Vääramatu jõud vabastab lepingupoole kohustusest täita lepingut ning piirab enamike õiguskaitsevahendite kasutamise võimalust tema suhtesVääramatu jõu olemasolu korral on siiski võimalik kasutada lepingupoole vastu järgmiseid õiguskaitsevahendeid: keelduda oma kohustuse täitmisest, taganeda lepingust või alandada hinda (vt lisaks võlaõigusseadus § 103 lg 2 ning § 105). 

Vääramatule jõule tuginemine: Vääramatule jõule edukas tuginemine ei ole igas olukorras võimalik. Esiteks ei piisa lepingu täitmise kohustusest vabanemiseks pelgalt vääramatu jõu olemasolust, vaid vajalik on, et vääramatu jõud kui asjaolu reaalselt takistaks lepingu täitmist. Teiseks tuleb arvestada, et eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, mistõttu lasub sellel lepingupoolel, kes vääramatule jõule soovib tugineda, kohustus tõendada ka vääramatu jõu olemasolu. Suutmatus tõendada vääramatu jõu olemasolu toob reeglina kaasa kohustuse lepingut täita. Sellest tulenevalt tuleks tegeleda infohaldamisega tagamaks enesele võimekus tõendada vääramatu jõu olemasolu ning juhtida lepingupartneri tähelepanu kohustusele selgitada vääramatu jõu mõju lepingu täitmise võimalikkuselekui lepingupool soovib sellele tugineda (vt lisaks laõigusseadus § 103 lg 1).  

Lepingute ühepoolse muutmise võimalused ja alused: Eesti õiguse kohaselt on lepingupoolel õigus nõuda lepingu muutmist, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud. Asjaolude muutumisega peab kaasnema ka lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, millest tulenevalt ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt. Viiruse COVID-19 leviku tõkestamiseks kasutatavad meetmed võivad tuua kaasa kohustuste täitmise vahekorra olulise muutumise. Lepingupooltel on igal ajal õigus muuta lepingut kokkuleppel teise lepingupoolega (vt lisaks võlaõigusseadus § 97 lg 1).  

Muutmise protseduur: Lepingu muutmise eelduseks on teisele lepingupoolele vastava avalduse esitamine. Seejuures võib muutmist nõuda ka tagasiulatuvalt, kuid mitte varasema seisuga, kui alates kohustuste vahekorra muutumisest (vt lisaks võlaõigusseadus § 97 lg 4). 

Täiendavat teavet vääramatu jõu kohta leiab Piret Blankini artiklitest siit ja siit.

Derling Primuse kontakt: Piret Blankin, Margo Lemetti, Hannes Vallikivi ja Karl-Erich Trisberg 

3. Ühingujuhtimine 

  • Kas eriolukorra ajal tohib korraldada aktsionäride ja osanike koosolekuid? 
  • Kas saab üldkoosolekut pidada kaugteel? 
  • Kas järsk majandusolukorra muutus toob börsiettevõtetele täiendavaid teabe avalikustamise kohustusi? 

Üldkoosolekud: Osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku läbiviimist eriolukord ei keela. 

Osaühingu osanikud saavad otsuseid vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata. Selleks peab juhatus saatma otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile osanikele ja määrama tähtaja eelnõu kohta seisukoha esitamiseks. Seisukoht tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui osanik ei teata tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. 

Juhul, kui põhikirjas on elektroonilise hääletamise võimalus ette nähtud, saab juhatuse või nõukogu otsusega üldkoosoleku või osanike koosoleku läbi viia ka interneti vahendusel, kahesuunalise side abil või muul tehniliselt turvalisel viisil. Oluline on silmas pidada, et ülekande jälgimist ei loeta koosolekul osalemiseks, mis tähendab, et ilma hääletamata ei lähe koosolekul osalemine arvesse. Seetõttu on vajalik, et osalejad saaksid hääletada eelnevalt posti teel, elektrooniliselt või koosoleku ajal elektrooniliselt. 

Börsiettevõtete poolt teabe avaldamine: European Securities and Markets Authority (ESMA) on avaldanud soovitused COVID-19 puhanguga seoses teabe avaldamise ja talitluspidevuse plaanide koostamise kohta.  

Täiendavat teavet koosolekute korraldamise kohta leiab Andres Siiguri artiklist Postimehes.  

Derling Primuse kontakt: Andres Siigur, Hannes Vallikivi 

4. Andmekaitse ja privaatsus 

  • Kas tööandja tohib teavet töötaja koroonaviirusesse nakatumise kohta jagada ülejäänud töötajaskonnaga? 
  • Kas tööandjal on õigus nõuda töötajalt andmeid (nt tervisetõendit) COVID-19 nakatumise kohta?

Töötajate terviseandmete kaitse: Kui terviseandmete töötlemine on vältimatult vajalik tööohutuse tagamiseks, võib tööandja töötaja terviseandmeid töödelda. Seejuures tuleb kindlasti kinni pidada kõikidest andmekaitse üldpõhimõtetest, eriti aga minimaalsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtetest. Tööandja peab dokumenteerima kõik isikuandmete töötlemise toimingud ja otsustusprotsessid seoses COVID-19 haldamiseks rakendatud meetmetega, et olla võimeline hiljem isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuete täitmist tõendama. 

Juriidilisemalt sõnastades on IKÜM art 9(1) kohaselt terviseandmed isikuandmete eriliik, mille töötlemine on üldjuhul keelatud. Erandina on IKÜM art 9(2)(b) alusel isikuandmete eriliigi (sh terviseandmete) töötlemine lubatud, kui töötlemine on vajalik seoses vastutava töötleja või andmesubjekti tööõigusest ning sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkaitse valdkonna õigusest tulenevate kohustuste ja eriõigustega. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad tööandjale kohustused seoses tööohutuse tagamisega. Järelikult on nende kohustuste täitmiseks lubatud (õiguspärane) töötaja terviseandmete töötlemine. 

Tööandjal on kohustus nakatumisest töötajaid teavitada, kui on põhjustatud õnnetusoht (COVID-19 puhul töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 15 lg 1 viimane alternatiiv ehk muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist). Tööandja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse ohtu. Teavitamisel tuleb võimalusel vältida isikuandmete avaldamist (iga juhtumi puhul tuleb kaaluda vajadust). 

Tervisetõendi nõudmine: Tervisetõendi esitamist saab nõuda ainult seaduses ettenähtud juhtudel (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13). Andmekaitse Inspektsiooni viimaste selgituste kohaselt ei ole seni läbiviidud õigusliku analüüsi alusel COVID-19 kontekstis valitsusel võimalik ka eriolukorra raames teistsugust töötajate terviseandmete töötlemise õigust tööandjatele luua. Nii tööandjal kui töötajatel tuleb lähtuda enda, teiste ja kogu ühiskonna tervist ja heaolu silmas pidades põhimõttest, et töötaja annab tööandjale vabatahtlikult infot oma tervise kohta ulatuses, mis võimaldab tööandjal korraldada võimalikult ohutu töökorraldus.

Derling Primuse kontakt: Hannes Vallikivi ja Margot Maksing 

5. Maksud 

  • kas EMTA on ette näinud erandeid maksude deklareerimisel ja tasumisel?
  • kuidas käituda maksuvõlgade tekkimisel või võimetuse korral täita maksegraafikut?

Maksude deklareerimine ja tasumine: Maksude deklareerimiseks ja tasumiseks ei ole praegusel ajal ette nähtud üldiseid erandeid ja soodustusi ning maksude deklareerimine on kohustuslik. Vabariigi Valitsus on aga kehtestanud erandi, mille kohaselt kannab riik FIE-de esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse summa nende ettemaksukontodele. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta seda raha kasutada ükskõik millise maksukohustuse katmiseks kas koheselt või tulevikus ja võib selle küsida oma pangakontole. Samuti on tööandjad tulenevalt eriolukorrast vabastatud kohustusest tasuda sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt, sh palgata puhkuse ajal ja osakoormusega töötamisel. Vabastus kehtestatakse tähtajaliselt ning minimaalset sotsiaalmaksukohustust ei tule täita 2020. aasta märtsis, aprillis ja mais makstud töötasudelt.

Maksuvõlad: Praegu puuduvad erandid seoses maksukohustuse täitmisega, kuid maksuintresside arvestamine on tagasiulatuvalt peatatud alates 1. märtsist 2020 kuni 1. maini 2020. Pärast eriolukorra lõppu langeb intress maksuvõlgnevuselt 0,03 protsendini päevas. Lisaks on Maksu- ja Tolliametil õigus olenevalt olukorrast langetada maksuvõlgnevuse intress 0 protsendini. Samuti on Maksu- ja Tolliamet sulgenud avaliku võlapäringu ja x-tee teenuste kaudu võlglaste massinfo väljastamise.

Derling Primuse kontakt: Rolan Jankelevitš 

6. Suhted ametkondadega 

Notarite ametitoimingud: Notarid rakendavad erimeetmeid vastavalt oma äranägemisele ning büroode lahtiolek ja töökorraldus on sõltuvalt notarist erinevad. Võimalusel tuleks kasutada iseteenindusportaali ja kaugtõestuse teenust, mis võimaldab notariaalseid toiminguid sooritada videosilla abil distantsilt, notaribürood külastamata. Kaugtõestust ei ole võimalik kasutada kõigi teenuste puhul – teenust ei saa kasutada kinnisvaratehingute ja abieluvaralepingute tõestamiseks. Kui notaribüroo külastamine on möödapääsmatu, on soovitav büroosse mitte kaasa võtta maaklereid, nõustajaid, pereliikmeid ja teisi toimingu sooritamise aspektist mittevajalikke inimesi. Notarite kontaktandmed on kättesaadavad Notarite Koja koduleheküljel.

Registritoimingud: Registritoimingute tegemisel tuleks eelistada elektroonilisi kanaleid. Kohtumajade kantseleid, seal hulgas Tartu Maakohtu kantselei, on avatud tööpäevadel kell 9-13. Dokumente on soovitatav esitada elektrooniliselt, e-posti teel või jätta need kohtumaja postkasti, vältides kantseleisse kohale minekut. Kantseleilt saab paluda dokumendi väljastamist elektroonselt või posti teel.

Kohtud: Kohtud jätkavad tööd, kuid võib eeldada töötempo märgatavat langust. Haigussümptomitega või viirusekandjaga lähikontaktis olnud isikutel on keelatud kohtumajja siseneda. Kohtumenetlustega  või  õigusemõistmisega  mitte  seotud  isikuid eriolukorra ajal kohtumajja ei lubata. Kohtud lahendavad asju valdavalt kirjalikus menetluses ning vajadusel ja võimalusel kasutatakse tehnilisi lahendusi kohtuistungite pidamiseks või toimingute tegemiseks. Suur osa kohtuistungitest on tühistatud või edasi lükatud, kuid seda saab teha kohus ise omal initsiatiivil või menetlusosalise taotluse alusel. Mõjuva põhjuseta kohtuistungile (sh videosilla vahendusel) ilmumata jätmine ei ole lubatud ning soovituslik on kohtuga kõik küsimused ja mured enne istungit läbi arutada (nt kas menetlusosalisel on videosilla vahendusel tehniliselt üldse võimalik istungil osaleda jne). Vältimatuid toiminguid (nt tsiviilasjades hagi tagamised, esialgsed õiguskaitsed; kriminaalasjades jälitustoiminguteks lubade andmine, vahistamise või selle jätkamise otsustamine jne) tehakse suuremate viivitusteta seadustes sätestatud nõudeid järgides ning võimalusel kasutatakse tehnilisi lahendusi. Vt lähemalt Kohtute haldamise nõukoja (KHN) soovitusi Eesti kohtute kodulehelt ja Sandra-Kristin Kärneri artiklit Eesti Rahvusringhäälingus.

Uurimisasutused ja prokuratuur: Kodanike vastuvõtt prokuratuuris on peatatud, kuid prokuratuuri poole on võimalik pöörduda telefoni või e-kirja teel. Politsei- ja Piirivalveameti teenindused on avatud edasilükkamatute toimingute jaoks. Dokumente on soovitatav taotleda iseteeninduses või posti teel. Menetlustoimingute võimalikku edasilükkamist tuleb arutada menetlejaga, kuid seni on uurimisasutused olnud vastutulelikud ning isikutega kontakti vajavad toimingud (nt tunnistaja ülekuulamine) on võimalik läbi viia olukorra stabiilsemaks muutumisel eelduslikult mõne nädala pärast.

Kohtutäiturid ja pankrotihaldurid: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojas vastuvõttu ei toimu. Sh on isikute vahetu teenindamise lõpetanud või lõpetamas mitmed kohtutäiturid. Ka pankrotihaldurid viivad võimalusel erinevaid toiminguid läbi tehniliste lahenduste abil. Teenindamise, vastuvõtu või toimingu osas tuleks kohtutäituri või pankrotihalduriga suhelda telefoni või e-posti teel. Täpsem info ja kontaktid on kättesaadavad Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehel.

Derling Primuse kontakt: Sandra-Kristin Kärner 

7. Riigihanked 

Kiireloomulised ostud ja tellimused: Käesolev viiruspuhang ja eriolukord õigustavad hädavajalike asjade, teenuste ja ehitustööde tellimist kiire ning väheste formaalsustega väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse vormis. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses ei ole pakkumuste elektroonilises või kirjalikus vormis küsimine kohustuslik, samuti on võimalik eriti pakilistes olukordades pöörduda läbirääkimisteks vaid ühe pakkuja poole. Oluline on tähele panna, et tegemist peab olema hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajadusega. Erandkorras tohib sõlmida vaid lepinguid, mis on hädavajalikud eriolukorras (näiteks kaitsemaskide ostmine, ruumide desinfitseerimisteenuse tellimine, välihaigla rajamine jm). Lihtsustatud reegleid ei tohi kohaldada nö. tavapärastele lepingutele, mille sõlmimiseks puudub kriitiline vajadus. 

Riigihankemenetluste läbiviimine: Juba avaldatud või lähiajal avaldamiseks planeeritud riigihangetega on võimalik leevendada ettevõtjate keerulist majanduslikku olukorda. Selleks saavad omapoolse panuse anda nii hankijad kui ka pakkujad. Hankijad võiksid mõelda võimalusel juba käimasolevate riigihanke menetluste läbiviimise kiirendamisele. Näiteks viiks hindamiskomisjonide poolt otsuste kiirem tegemine kiiremini ka ettevõtjate jaoks kohati hädavajalike hankelepingute sõlmimiseni. Hankijatel tasub vaadata oma hankeplaani ning mõelda, milliste riigihangete läbiviimist oleks võimalik ajalises plaanis ettepoole tõsta ja millised pakkumuste esitamise tähtajad oleksid nii lühikesed kui võimalik, aga nii pikad kui vajalik. Juhul kui pakkujad vajavad tulenevalt eriolukorrast juba avaldatud riigihangetes pakkumuste esitamiseks täiendavat aega, tasub pakkujatel hankijatele sellisest vajadusest registris märku anda. Loomulikult tuleb ka selliste meetmete rakendamisel alati järgida seadusest tulenevaid norme ja piiranguid.

Maksuvõlad ja hankemenetlusest kõrvaldamine: Eriolukorras suureneb maksuvõlgade tekkimise tõenäosus. Eriolukorra ajal peatatakse maksuvõlgadelt intressi arvestamine, intressivabastus kehtib tagasiulatuvalt 1. märtsist kuni 1. maini. Maksude tasumise kohustust siiski ei kaotata, st maksuvõlgade tõttu hankemenetlusest kõrvaldamise oht on aktuaalne ka eriolukorra ajal. Probleemide vältimiseks tasub ettevõtjatel võtta ühendust Maksu- ja Tolliametiga ning maksuvõlad ajatada. Maksu- ja Tolliamet on kinnitanud, et suhtub eriolukorrast tekkinud probleemidesse paindlikult. Maksuvõla ajatamise korral ei ole alust pakkujat hankemenetlusest kõrvaldada. Kui maksuvõlg siiski esineb, on Rahandusministeeriumi kinnitusel võimalik olukorras, kus hankelepingu sõlmimine on hädavajalik ülekaalukast avalikust huvist tuleneval põhjusel ja pakkuja või taotleja kõrvaldamisel jääks hankeleping sõlmimata (nt kui kõikidel hankes osalevatel ettevõtjatel esineb mõni kohustuslik kõrvaldamise alus), siiski lubatud jätta ettevõtja kõrvaldamata ja temaga hankeleping sõlmida. Rahandusministeeriumi vastav selgitus on kättesaadav riigihangete infolehel. 

Hankelepingute muutmine: Hankelepingute sisu ja täitmine allub tavapärasele võlaõiguslikule korrale. Seetõttu on ka hankelepingu täitmise probleemide korral võimalik vabandava asjaoluna tugineda vääramatule jõule (vt täpsemalt meie juhendi p 2). Hankelepingute muutmine, sh nende kestvuse ja ulatuse laiendamine on lubatud üksnes riigihangete seaduses lubatud alustel (vt RHS § 123). Eriolukord sellesse muutusi ei too. Ootamatu ja kriitilise vajaduse korral võib kõne alla tulla hankelepingu muutmine ettenägematute asjaolude tõttu. Tegemist peab olema hoolsale hankijale ettenägematute asjaoludega, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest. Lepingut ei saa lõpmatuseni 50 protsendi kaupa muuta, iga muudatus peab eraldivõetuna olema ootamatu ja ettenägematu.

Vaidlustusmenetlus ja istungid: Sarnaselt kohtumenetlustele peaks üldreeglina toimuma hankevaidluste läbivaatamine avalikel istungitel. Eriolukorras ei ole see mõistagi soovitatav. Riigihangete Vaidlustuskomisjon ei ole avaldanud kohtutega sarnast juhendit, kuid võib eeldada, et eriolukorra ajal püüab komisjon võimalikult suure osa vaidlustusi läbi vaadata kirjalikult. Seaduse järgi on see lubatud, kui vaidlustuskomisjoni hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada istungit korraldamata. Meie kõigi tervise nimel tasub seetõttu vaidlustust esitades ja sellele vastates olla võimalikult täpne ja põhjalik, et komisjon saaks asja läbi vaadata suulise istungita.

Derling Primuse kontakt: Priit Lember 

8. Euroopa Liidu struktuuritoetused

Projektide elluviimine ja rakendusüksustega suhtlemine: Vaatamata välja kuulutatud eriolukorrale, tuleb toetuse saajatel arvestada, et projektide elluviimine toimub enamjaolt tavapärasel viisil. Rakendusüksused on teinud taotluste menetlemises siiski mõned muudatused. Näiteks ei teosta rakendusüksused käesoleval hetkel kohapealseid kontrolle. Seetõttu tuleb toetuse saajatel arvestada võimalusega, et nende (makse)taotluste menetlemine, mis on seotud kohapealsete kontrollidega, võib viibida. Sellistel juhtudel, ja ka üldiselt, tasub rakendusüksustega suhelda. Teatud juhtudel tehakse paikvaatlusega seonduvate maksete tegemisel erandeid, näiteks tehakse makse paikvaatlust läbi viimata ning kohapealne kontroll teostatakse alles pärast eriolukorra lõppemist.

Kulude abikõlblikkus: Kui toetuse saajal tekib vajadus teha seoses eriolukorraga projekti elluviimisel täiendavaid kulutusi, sh eriolukorra mõjuga seotud kulutusi, ei pea neid tingimata vältima. Sellisteks kuludeks võivad näiteks olla kulud, mis tekivad ürituste, seminaride edasi lükkamisest, tarneahela tõrgete või tööjõu liikumispiirangute tõttu. Covid-19 levikuga seotud kulutused loetakse abikõlblikuks, kui nad on tekkinud pärast 1. veebruari 2020. Siiski tuleb silmas pidada, et nagu tavaliselt, tuleb toetuse saajal ka sellisel juhul järgida teatud tingimusi. Covid-19 kulud loetakse abikõlblikuks, (i) kui toetuse saaja on kasutanud ära kõik võimalused tehtud kulutuste tagasi saamiseks või vältimiseks ja (ii) kui toetuse saaja esitab rakendusüksusele kulutusi tõendavad dokumendid.

Abikõlblikkuse perioodi pikendamine: Eriolukorraga seonduvalt võib tekkida lisaks kulutustele ka muid probleeme, mis võivad takistada toetuse saanud projekti elluviimist. Kui projekti tähtaegne elluviimine võib sattuda ohtu, tuleb sellele aegsasti reageerida. Selleks, et pikendada projekti abikõlblikkusperioodi tuleb rakendusüksusele esitada avaldus toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks. Silmas tuleb ka pidada, et teatud tegevuste puhul on toetusmeetmete määrustes toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks täiendavad tingimused, mida tuleb samuti järgida.

Finantskorrektsiooni otsuste täitmine: Eriolukorrast hoolimata tuleb toetuse saajatel arvestada ka sellega, et jätkub ka finantskorrektsioonide määramine. Kui finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks on asjaolu, mis ei ole seotud eriolukorraga, tehakse finantskorrektsiooni otsus eriolukorrast olenemata. Kui toetuse saajal tekib tagasimaksmisele kuuluva summa tasumisega probleeme, on toetuse saajal võimalik taotleda tagasinõude täitmise peatamist eriolukorra lõpuni, püsiva maksejõuetuse korral taotleda tagasinõude ajatamist või teha rakendusüksusele ettepanek varem kokku lepitud finantskorrektsiooni otsuse ajatamise maksegraafiku täitmine eriolukorra ajaks peatada.

Derling Primuse kontakt: Margo Lemetti ja Priit Lember