Publikatsioonid

“Kõrgekvaliteediline ja professionaalne töö.“ (IFLR1000, 2017)

21.10.2019

Mārtiņš Mežinskis: Kas tuleks luua majanduskohus?

Eestis, Lätis ja Leedus tegutseva Saksa-Balti kaubanduskoja väljaandes Baltic Business Quarterly avaldati PRIMUS DERLINGi partneri Mārtiņš Mežinskise artikkel, mis käsitleb käimasolevat arutelu majanduskohtute loomise üle.

Õigusriik on Lätis alati olnud aktuaalne teema. Õigusriigi kontseptsiooni on ühiskonnas seostatud kohtumenetluste pikkuse, kohtunike pädevuse, kohtumenetluste tõhususe ja sellest tulenevalt avalikkuse usaldusega Läti kohtusüsteemi vastu. Menetluste kestuse lühendamiseks ja avalikkuse usalduse suurendamiseks on tehtud palju jõupingutusi. Palju on ka saavutatud.

Õigusriigi tugevdamiseks on justiitsminister esitanud ettepaneku luua majanduskohus. See algatus on käivitanud avaliku arutelu, milles osaleb ka Läti Vabariigi President. Justiitsministri algatus ja selle tulemusena alanud arutelu annavad tunnistust sellest, et elame demokraatlikus õigusriigis.

Justiitsministeeriumi veebisaidil oleva teabe kohaselt hõlmaks majanduskohtute pädevus kaubandusvaidlusi, majanduskuritegusid ja korruptsioonijuhtumeid. Teadmata, mida mõiste „kaubandusvaidlused“ hõlmab, pole võimalik üheselt hinnata algatuse eeliseid, vähemalt tsiviilõiguslike vaidluste, s.t kaubandusvaidluste lahendamise osas.

Mis puudutab majanduskuritegude ja korruptsioonijuhtumite menetlemist, siis tuleb nõustuda kohtute nõukogu arvamusega, et algatusega seoses välja toodud probleemi (kohtumenetluste kestus) põhjused on seotud kohtueelse uurimise ja süüdistuse esitamise kvaliteediga, s.t toimingutega, mis tehakse enne, kui kohus asja lahendama asub. Lisaks on see probleem seotud ka nende kuritegude kohtueelse uurimise kestusega.

Meie kui äriõigust praktiseeriva advokaadibüroo tähelepanu köitis plaan luua spetsiaalne kohus kaubandusvaidluste lahendamiseks. Justiitsministeeriumi esitatud teabe kohaselt seisneb sellise uue spetsialiseeritud kohtu eesmärk ja eelis selles, et ta menetleb juhtumeid kiiresti, tõhusalt ja kvaliteetselt ning vähendab üldkohtute töökoormust, nagu oli äriühingute osanike ja aktsionäride üldkoosolekute otsuste tühistamisega tegelevate spetsialiseeritud kohtute puhul.

Uue kohtu loomise üksikasjaliku põhjenduse ja mõiste „kaubandusvaidlus“ määratluse puudumisel tekib küsimus, kas olemasolevas süsteemis on uue kohtu loomise aluseks oleva eesmärgi saavutamiseks piisavalt ära tehtud.

Esiteks usume, et eesmärki oleks võimalik saavutada ka siis, kui olemasolevad kohtunikud spetsialiseeruvad seda liiki kohtuasjadele ja kui vajaduse korral võetakse tööle uusi kohtunikke.

Teiseks näib, et tähelepanuta on jäetud vahekohtud. Usalduse loomine Läti vahekohtute vastu ja nende maine tõstmine nii Lätis kui ka välismaal oleks kasulik kõigile, sealhulgas Läti kohtusüsteemile, mille töökoormus seeläbi väheneks.

Oleme oma advokaadipraktikas täheldanud vajadust kiire, tõhusa ja erapooletu vaidluste lahendamise mehhanismi järele. Ettevõtjad otsustavad üha sagedamini lahendada oma vaidlusi välisriikide vahekohtutes. Lisaks tehakse otsus pöörduda võimaliku vaidluse korral välisriigi vahekohtusse isegi tehingute puhul, milles osalevad ainult Läti juriidilised või füüsilised isikud, ilma et antud tehingus esineks rahvusvahelisi elemente.

Läti ettevõtjad on leidnud võimalusi vaidluste lahendamiseks välisriikide vahekohtutes ja tõdenud, et selline vaidluste lahendamise viis on tõhus õiguskaitsevahend. Põhjus, miks Läti ettevõtjad otsustavad üha sagedamini lahendada vaidlusi väljaspool Lätit, võib seisneda usaldamatuses Läti vahekohtute ja Läti üldkohtute tõhususe suhtes. Ehkki viimastel aastatel on olukord paranenud, ei suuda Läti vahekohtud ja kohtusüsteem osutada piisavat konkurentsi välisriikide vahekohtutele, mis pakuvad vaidluste kiiret, objektiivset ja tõhusat lahendamist.

Kahjuks viitavad assotsiatsioonid, mis Läti ettevõtjatel Läti vahekohtute puhul tekivad, õigusriigi puudumisele Lätis. Läti vahekohut seostatakse endiselt vastaspoole „taskukohtuga“, ehkki erandeid muidugi on.

Õigluse huvides tuleb märkida, et sellised assotsiatsioonid on mõistetavad. Läti vahekohtute arv on ebaproportsionaalselt suur. Veidi aega tagasi tehti vahekohtute süsteemis mõningad reformid, kuid need ei lahendanud täielikult usalduse küsimust. Lätis on endiselt üle 50 vahekohtu, samas kui Leedus on selliseid kohtuid viis ja Eestis üks.

Välisriigi vahekohtu poole pöördumise peamised eelised on menetluse erapooletus ja kiirus. Vahekohtunike valimise kord ning nende maine ja professionaalsus tagavad erapooletuse ning juhtumit käsitlevad oma ala rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid. Menetluse kiirus sõltub juhtumi keerukusest ja poolte käitumisest. Vaidluse lahendamine võtab keskmiselt umbes poolteist aastat.

Samas on välisriikides toimuvad vahekohtumenetlused üldkohtute või Läti vahekohtutega võrreldes kulukad. Näiteks kui nõude summa on 1 000 000 eurot, makstakse välisriigi vahekohtule ja kolmele vahekohtunikule umbes 49 000 eurot. Seevastu Läti üldkohtule hagi esitamise korral tuleb maksta riigilõivu ligikaudses summas 10 000 eurot.

Ühelt poolt võivad suured kulud sundida vaidlusosalisi jõudma järeldusele, et vaidluse lahendamine on liiga kallis ja koormav, kuid teiselt poolt võivad kohtuvaidluste suhteliselt suured kulud hoida ära põhjendamatute nõuete esitamist.

Kui hageja otsustab talle teadaolevatel põhjustel esitada põhjendamatu nõude, on selline otsus väga kulukas. Oleme oma praktikas kokku puutunud ilmselgelt põhjendamatute nõuete esitamisega välisriigi vahekohtule, mille tulemusena hageja pidi maksma üle 400 000 euro.

Arvestades vajadust kiire, objektiivse ja suhteliselt odava vaidluste lahendamise mehhanismi järele, saaks Lätis juba olemasoleva süsteemi raames selles valdkonnas palju ära teha.

Leiame, et tegeleda tuleks vahekohtusüsteemi reformimisega, et puhastada see nn taskukohtutest ja arendada Lätis vahekohtumenetlust edasi. Vahekohtusüsteemi arendamise tulemusena võiks Lätist saada Balti riikide vahekohtukeskus. See tekitaks välisinvestorite seas kahtlemata suuremat usaldust ja suurendaks huvi Lätti investeerimise vastu. Usaldus vahekohtu vastu soodustaks vahekohtusse pöördumist, vähendades seega üldkohtute töökoormust.

Oleme veendunud, et kvalitatiivne vahekohtureform on võimalik, kuna Lätis on piisavalt rahvusvaheliselt tunnustatud vahekohtuspetsialiste, kes annaksid Läti vahekohtusüsteemi korraldamisel meelsasti nõu.