Publikatsioonid

“Kõrgekvaliteediline ja professionaalne töö.“ (IFLR1000, 2017)

15.10.2019

Praktilised nõuanded ABLV ja PNB võlausaldajatele

12. oktoobril 2019 avaldati uudisteportaalis Delfi.lv PRIMUS DERLINGi advokaadi Igors Dambrānsi artikkel, mis sisaldab praktilisi nõuandeid ABLV ja PNB võlausaldajatele.

2018 aastal lubas finants- ja kapitaliturgude komisjon ABLV Bank ASil viia läbi vabatahtliku likvideerimisprotsessi; 2019. aasta lõpus alustati ASi PNB Banka pankrotimenetlust. Need menetlused tähendavad, et nimetatud pankade rahalised vahendid on külmutatud ning nende väljamaksmine kummagi panga võlausaldajatele toimub reguleeritud korra alusel ja ametiasutuste kontrolli all. Kuna on oht, et likvideerija või pankrotihaldur ei aktsepteeri või ei tunnusta võlausaldaja nõuet, on oluline nõuetepaketi ettevalmistamisse varakult kaasata õigusteenuse pakkujad.

Panga tehtava kontrolli tulemusena võib pangatöötajatel tekkida kahtlus, et klientide kontosid on kasutatud rahapesuks, terrorismi rahastamiseks või massihävitusrelvade levikule kaasaaitamiseks. Sellest tuleks teatada rahapesu andmebüroole, kes analüüsib olemasolevat teavet. Seejärel rahalised vahendid kas vabastatakse või siis külmutatakse kuni juhtumi lahendamiseni. Rahapesu andmebüroo poolt tehtava kontrolli jaoks on ette nähtud teatavad tähtajad. Pank võib ise oma rahalisi vahendeid kontrollida, et veenduda oma järelduste õigsuses. Rahapesu kahtlust kinnitav rahapesu andmebüroo aruanne edastatakse politseile, kelle pädevusse kuulub kriminaalmenetluse algatamine ja külmutatud raha arestimine. Uurimine, mille käigus rahalised vahendid arestitakse, võib kesta kuni kaks aastat, kuid praktikas võtab see veelgi kauem aega.  Esimene samm on panga poolt läbi viidav kontroll. Pangad määravad kliendikontrolli käigus kindlaks vajalikud andmed ja dokumendid.

Teise sammuna, kui rahaliste vahendite külmutamise küsimus on juba rahapesu andmebüroole edastatud, on soovitatav võtta initsiatiiv ning edastada rahapesu andmebüroole pangale esitatud dokumendid ja lisateave.

Praegu nõuab seadus, et isik esitaks andmed rahaliste vahendite päritolu kohta 45 päeva jooksul pärast nende arestimist; kui ta seda ei tee, ei saa ta hüvitist kriminaalmenetluse käigus rahaliste vahendite arestimise tõttu kantud kahju eest.

Politseile esitatavate tõendite hulka kuuluvad lepingud, arved, saatedokumendid, klientide kinnitused saadud kaupade ja teenuste kohta ning riigiasutuste, töötajate ja ametnike tunnistused, mis võivad olla ka kirjalikud. Kriminaalmenetlus, mille käigus hinnatakse, kas rahapesu on aset leidnud või mitte, võib viia isiku kriminaalvastutusele võtmiseni.

Artikli lätikeelse täistekstiga saab tutvuda uudisteportaalis Delfi.lv.